Tallinna Maraton 2011

3 kuud on olnud seda treeningtsüklit. Üldiselt olen suurematest vigastustest ja enese põhjustatud lollustest pääsenud, aga jalgade erinevad valud on siiski jäänud mind saatma ka sellel perioodil. Kehakaal on endine ning töllerdab päeva kaupa 78..81 kg vahel, seedimine on tavapäraselt paigast ära. Toitumine on ala, milles on mul tugevalt arenguruumi.
Homsel jooksul on mu eesmärk jõuda 42,195 km ringilt tagasi ajaga 3h40m…3h45m ning end selle tegevuse käigus mitte liialt katki teha.
Selleks tuleb mul leida 3h45m tempomeister  ning proovida esimese ringi ajal temaga sammu pidada ning siis nii 10..15s parema km ajaga maha saada. Kui tempomeistrit ei leia, siis tuleb mul igale kilomeetrile lihtsalt 5m10s..5m20s kulutada ning igasugu joomistele aega minimaalselt kulutada.
Seda on muidugi lihtsam kirjutada, kui tegelikult sooritada, aga ma olen ikkagi optimistlik.

Mõningad märkused:
+ Et veristamist veidigi vähendada, siis proovin strateegilisi kohti (nibud ja jalgevahe) vaseliiniga määrida.
+ 20 minutit enne starti tuleb sisse võtta üks pikatoimeline ENDUROsnack.
+ Krampide vastu vedelat magneesiumi, mis tuleb esimesel jamade saabumise tundmisel endale sisse kallata.
+ Raja peal “järamiseks” Xenofit geele (2 tk esimesele ringile ja 2 tk teisele ringile), lõpu otsas ehk ka üks Carbonex pastill ja lõpu kilomeetritele (3-4km?) Turbosnack vedelik.
+ Enne starti Capsicam soojendavat kreemi põlvedele ja säärtele. Lõpu järel IcePower kreem säärte peale.
+ Vihma ei reklaamita ning temperatuuri kuni +20 C – jooksen ilma mütsita, maikaga ja põlvpükstes, aga täpsem riietus selgub hommikul.

Lähe on kell 9.00 ning kohal peab olema 1 tund varem. Magama peab ikka ka.

PS: Üks sünnimärk on end kintsu peal punni ajanud. Selline laiguline nagu ma olen on neid aegade jooksul juba lõigatud õige mitu, siiani midagi pahaloomulist leitud ei ole. Eks ole vaja seda laiku uurima minna.

Edit:

Plaanis oli  5’10″/km, aga…
Esimesed 3 km istusin 3h30m jänese sabas. Olemine ise oli hea, aga pulss läks hoobilt üle 160. Tempo langetamisest kasu suurt ei tulnud, sest pulss jäi ikka 160 peale töllerdama ja seda lõpuni välja. Nii 15-ndal kilomeetril hakkas organism jupsima – kõhuvalu ja pistmine. Sealt edasi paremaks ei läinud ning tekkis pidev oksetunne. Pärast Ŕussalkat sai J mind kätte ning mul ei olnud jõudu temaga sisuliselt sadat meetritki sammu pidada. Punnitamisest hoolimata kukkus tempo nii palju, et kusagil 17. km kandis otsustasin 1. ringi lõpus katkestada – teine ring veel olnuks selgelt liiast. K soovitas vahepeal lihtsalt käija, aga ma olin siiski ju jooksma tulnud… Kogu parem pool on valus – päka väliskülg, kand, põlv, küünarnukk. Imelikul kombel olid sääred heas seisus. Niru olemine ja väsimus. Samas, maratonialas sain suures üksinduses süüa-juua ja esimesena massaazigi.
Esimeses joogipunktis jäin joogita, sest minule üllatuseks ei olnudki teisel pool teed vastavat võimalust, edasi sain oma osa kätte (peamiselt spordijooki). Stardi eel võtsin ühe pika toimega geeli ning 12,5 km peal teise, rohkem ei jõudnudki.

Järvejooksud & Co.

Pärast Stockholmi olen Harku järvele ja Pühajärvele ringi peale teinud ning sinna ette ja vahele hulgi muid ametlikke ning mitteametlikke jooksuringe teinud. Parem jalg on endiselt vigane, aga see ei avalda end otseselt jooksmise ajal, vaid kõnnil või puhkuse hetkil. Midagi eriti eksootilist kommenteerida ei ole, va Pühajärve jooks, mis lõppes mul pulsiga 221 lööki minutile, mis pehmelt öeldes on hirmutav tulemus. Väljavõtt päevikust:
85′: SJ 2 km + T 10,7 km (stardipaugust 55’24″, joonest-jooneni 54’49″, km aeg 5’07,4″) + LJ 500 m
3000 m 15’39″ (km aeg 5’13″) A 152 P 162
1000 m 4’55″ A 160 P 159
1000 m 5’17″ A 161 P 159 (joogipunkt)
1000 m 4’56″ A 162 P 165
1000 m 5’01″ A 167 P 165
1000 m 5’13″ A 170 P 172 (joogipunkt, milles ma joogist enesest ikkagi ilma jäin)
1000 m 5’01″ A 171 P 173
1000 m 5’00″ A 180 P 181
700 m 3’44″ (km aeg 5’20″) A 190 P 221
TP 221, 165, 146 @130 2’30″, @120 ei jõudnud oodata nii 5’30″ kohal töllerdas see ikka 130 ümber…
A 164
105+1000+100 kcal
Hoidsin end stardis ja esimese 3 km jooksul tagasi, kulgesin rahulikult. Edasi proovisin nii 5 minuti kanti km hoida. Lõpus ka spurtimist – ühe alistasin, teine pääses mööda.
Jooks pilvealuses vähese tuulega ning +28 C rajal. 5. km joogipunktis 2 vett, aga 8. km vastavas jäin ilma, sest nad ei suutnud seda seal kuidagi serveerida ning tundsin, et olemine on piisavalt hea, et lõpuni minna. Kaks 1/2h energiatabletti: üks enne starti ja teine 8. km joogipunktis (seda ilma joogita).
Jooksu ajal valutas veidi aega parem õlg (5. km) ja alates 9. km parem ülakeha pool (see on mulle midagi uut) tugevalt, aga talutavalt.
Jalg üllatavalt heas seisus ning lõpetamise järel valu peaaegu ei olegi. Kui pulsi anomaalia kõrvale jätta, siis olemine OK ning jooks tore.

Harku järve jooksul kogesin midagi sarnast:

90′: SJ 3,9 km + T 6,4 km (stardipaugust 33’14″, joonest-jooneni 32’44″, km aeg 5’06,9″ ) + LJ 1,3 km
3000 m 14’52″ (km aeg 4’57,3″) A 152 P 168
1000 m 5’01″ A 169 P 169
1000 m 5’36″ A 174 P 179
1000 m 5’25″ A 181 P 186
400 m 1’48″ (km aeg 4’30″) A 184 P 182
TP 182, 154, 136 @120 2’55″
A 163
399+574+156 kcal
Soojendusest hoolimata oli stardis siiski jalg valus, aga jooksu enda ajal ei olnud sellega siiski muret.Väljas oli +25 C…+28 C ning päike siras pilvitust taevast. Pulsid olid väga kõrged – palavuse numbrid. Jooksu ajal hoidsin end tagasi ning ei pingutanud, enesetunne küll selliseid pulsse ei õigusta.

Arvatavasti võib selle lõpupulsi suuresti kuumuse (+28C) kaela ajada, aga kas ikka kogu süü peitus selles?

Hilisem kommentaar ja jooksutest “looduses” viitab sellele, et:
Ma oleksin pidanud suutma kiiremini end liigutada ja pulsi kohapelt:
1. Tegemist on suuresti palavuse pulsiga;
2. Keemiat poleks pidanud tarbima, sest liiga lühike maa ning seda enam, et juua ei saanud!;
3. Lõpupulss oli kellegi teise oma ehk kellegi teise pulsivöö saatja lõi minu pulsikella segamini või mu pulsivöö lihtsalt streikis.

 

Lisaks:

Üliõpilaste XII Suvemängudel TTÜ võidukas võistkonnas osaledes nö pulli mõttes “Seinamäe 100″ läbisin 1’05″ (eelmisel aastal 1’02″). Viimase hetke ideena katsetasin ma seal uusi matkasaapaid, aga see oli vist pigem viga. Enda põhialal, Kääriku järve jooksul, parandasin eelmise aasta tulemust (eelmisel aastal oli rada nii 200..300m lühem) ning läbisin 3 km  ajaga 14’02″ (km aeg 4’40,7″; TP 176, 161, 136 @120 2’04″).

Stockholm maraton 2011

Stockholmi maratonil läbisin 42,195 km ajaga 3 tundi 53 minutit ja 9 sekundit (km aeg 5’31,5″) (http://results.marathon.se/2011/index.php?content=detail&fpid=search&id=9999991386F594000003BFC1&lang=EN&event=STHM&ageclass).
Stardis ja ka kogu tegevuse kestel valitses +14 C, tugev tuul ja pilvealune olemine.
Midagi rajal pakutavast ma ei söönud ning jõin oma geelidele peale vett. Algselt piirdusin veega, hilisemad juba spordijooki või vett. Jätsin üldse joomata 3. km ja 12. km.
15-18 km vahel valutasid õlad, üksikult ja koos, aga mitte nii hullult, et oleksid liikumist seganud. Lasin käed lõdvaks ning see vaevus taandus ning ei kordunud.
Poolmaraton ning veel pealegi oli kõik graafikus (~5’20″/km). 25-26 km kiiruse langus oli teadlik valik, aga 30. km alates keeras rada vastu tuult ja lagedale ning tempo langes mitukümmend sekundit kilomeetrile. Hullemaks läks olukord tõusul suurele sillale, kui parema jala säärelihas läks kangeks ning andis märku lähenevast krambist. Hoogu juurde enam kruttida ei saanud ning edaspidi jälgisin jala käitumist. Püüdsin mitte kaotada jala asendit ja sammu. 38. km ja edasi tuli jalahäda tagasi ning kordus juba järjest tihedamalt kuni lõpuni välja. Püüdsin tempot mitte liialt kaotada, aga samas ei tahtnud ka krambiga katkestada. Krambi ma siiski sain, aga alles 10 minutit peale maratoni lõppu kõndimise ajal.

Kokkuvõttes jäin plaanitust ~10 minutit maha, aga olemine oli palju parem Franfurtis kogetule – sealne taastumine oli 4 minutit (nüüd 1 minut ja 41 sekundit, keskmine pulss 158) ja lõpu olemine justkui läbi udu, midagi sellist siin ei kordunud.

Geelid ja muu kraami söömine: 20 minutit enne starti üks 1 tunnine geel (Pääskülast), peale suurt silda 10. km 30 minutine geel (Keilast), enne esimese ringi lõppu 16. km samuti 30 minutine geel (Keilast), poolmaratoni järel üks 30 minutine tablett (Pääskülast), 26. km samuti üks 30 minutiline tablett, 32. km 30 minutiline geel (Keilast) ja 36. km “turbo” jook (Pääskülast).

Lisa:

Unistasin märkimata, et vasaku talla all on mul jällegi pirakas vill. Täpset loomise aega ei mäleta, aga kõrvetav valu oli mul eelnevalt tuttav ning lihtsalt tuli seda ignoreerida.

…

Mulle tundub, et ma siiski ei jäänud oma Stockholmi tulemusega rahule. 7 kuud harjutamist pea kasutu.

Sokid jooksevad

Õige mitmel korral olen ma omal nahal saanud tundma, et jooksuvarustus peab olema olukorrale sobiv. Igasugu sussidest ja taldadest rääkimata, aga täna sain erilist kinnitust, et sokid jooksevad, mitte mees nende sees.
Talvel sisehallis treenides oli pidev jama sellega, et mu sääre pealsed kippusid krampi minema ning mitte miski painutamine vms ei päästnud. Kahtlus oli ortopeediliste taldade sobivusest või siis sokkidest!
Sokid sellised veidi pikemad spordisokid ning arvamine oli, et nende üle “kondi” ulatuv osa kuidagi pärsib verevarustust ning sellest need jamad. Katseks siis proovisin eriti madalaid sokke, mis “kondist” üle ei ulatunud ning vaevused taandusidki.
Eile ma siis hankisin teise paari sarnaseid sokke, ehk veidi paksemad ning täna tormasin 32 km rajale (plaanis nii 15 x 2 km otsal pendeldamine). Koheselt läks kõik nihu ning jalavaevused jälle platsis. Punnitasin esimese joogipausini (4 km) ning mõtlesin juba lõplikult katkestada, aga tuli idee, et proovin vanu sokke. Mõeldud, tehtud. Sokid vahetusse ning tagasi rajale. Sisuliselt 3 minutit vahet ning jalgade hädad kadunud! Pendeldasin seal veel 16 km, kuni väsimus ning parem kand mind sellegi katse lõpetama panid. Ajaliselt olin graafikus mõlemal korral (4 km 22’20″ (km aeg 5’35,0″) ja 16 km 88’09″ (km aeg 5’30,6″)), kuigi üks imelik jooks tast sel korral sai.

Seega, üks väike detail nagu sokk võib jooksmisel saatuslikuks saada.

Eelmisel nädalal sai R omale kampa jooki jagama ning ei pidanud miskit edasi-tagasi või 10 x ringitamist tegema ning sain kenasti 30 km Kanama-Valingu-Keila-Tuula-Ääsmäe-Kanama ringiga maha (176’16″, km aeg 5’52,5″).

Ikka ei oska jooksta ma…

Talv on möödas ja suusatamisest tulnud hädad läinud koos lumega, juba 2 nädalat valuvabu säärelihaseid!
Maratoni ootuses on mu nädalalõpu kilomeetrid vaikselt pikenenud (18 km pulss 141 6m10s/km; puhkenädal ; 20 km pulss 145 5m33s/km; 22 km pulss 142 5m29s; puhkenädal ; 24 km pulss 145 5m57s; 27 km pulss 146 6m5s) ning kokkuvõttes on minu olemine järjest nadimaks läinud, sest kõigest hoolimata on viimased kilomeetrid tulnud lagunenud jooksutehnikaga ja läbi paraja punnitamise. Lootus normaalse olemisega või suisa plaanitud 3h48m see distants tegelikult läbida, muutub järjest küsitavamaks.
Tundub, et midagi on nihu läinud…

Ikka ka suuskadel

Kuigi ma arvasin, et suuskamisega on ehk selleks talveks ots, siis siiski on mul ju vaja “maailma päästa” ning viimase tunni kutsel asusin jälle starti. Sel korral Eesti linnade talimängude raames võidukaks osutunud Saue linna esinduses. Suusavõistlus ise toimus Tapal 2×3 km suhteliselt raskel rajal, üks paras ronimine pehmel ning pudrusel mäel. Temperatuur nii -5 C, aga rämedalt tuuline.
Eelmisest suusatamisest mul pea kuu ning mingit teravust mul polnud. Keskmine pulss 162 ning 6 km ajaks sain 21 minutit ja 5,9 sekundit, mis andis mu selle talve parima kilomeetri aja – 3 minutit ja 31,0 sekundit! Sel korral jäin eelviimaseks (kaotus esimesele 7 minutit ja 42,8 sekundit), aga samas täitsin oma ülesande edukalt ning röövisin Kiviõlilt punkte.

Selle kõrvalpõikega suusatamisse jäi plaanitud 15 km jooksmist tegemata, mis on muidugi kahetsusväärne. Tundub, et tervis nadimaks ei läinud, hea seegi.

Tagasi jooksma!

See suusatamisest saadud vasaku jala “luupealse põletik” ei taha taanududa (nö lõõpimise mõttes pidada alles kevadel terveks saama). Kord on valusam, kord mitte. Masseerimine aitab. Kuna liikumist see valdaval juhtudel ei ole takistanud, siis jätkan vanal kursil – jälle jooksen.
Täna sain maha 17 km (103 minutit 47 sekundit, km aeg 6 minutit 6,3 sekundit) ja seda keskmise pulsiga 142. Selga panin pea sama varustuse nagu alati: 3 kihti särke (1 pikk, 2 lühikese varukaga) ja 2 kihti pükse. Väljas oli selge ilm, aga -16 C või isegi külmem. Kindad ja varrukad vaikselt jäätusid ning neid purikaid ja lumemoodustisi kasvas mujalgi keha pealt välja. Jahedust oli tunda pea kõikjal, aga suurem häda oligi kätel ja käsivartel, sest seal kaitsvaid kihte koos tuulejopega ainult 2 ja higi voolas kohe “pinnale” ning otseses mõtte jäätus. Jalgadele liiga vist ei teinud, sest nende pidev liigutamine hoidis need ka soojad.

…

Täna, nii nädala jagu päevi huljem, läksin punnitama – 6 km ring 31 minutit ja 17 sekundit. Keskmine pulss 160. Viimased 1,5 km oli piinamine. Jalad nagu pakud all – mõlema jala sääre pealsed kukkusid täiega valutama. Jooksutehnika (kui seda mul ongi) lagunes, jala maha panek oli kontrollimatu, iga samm lõppes kuuldava löögiga vastu teepinda. Proovisin küll seda vältida, aga ei saanud enam hakkama. Isegi taastuspulsse ei suutnud rahulikult võtta,  vägisi tahtsin valust pikali kukkuda.

Külm ei olnud. Võtsin ühe kihi rõivastust kätele juurde. Jalga olen määrinud Profenid’iga, justkui aitab.

SEB Kõrvemaa Suusamaraton 2011

Täna lähen SEB Kõrvemaa Suusamaratonile. Lähe 38 km III grupis. Ennustan endale aega 2,5..3 tunni vahele. Usinasti jookstud ja ka suusatatud (üks 32 km ots ka sees). Vasaku jala sääre sisekülg on valus, aga kui jala soojaks saab, siis loodetavalt sellest ületamatut takistust ei sünni.

…

Läbitud see 2×19 km mul ongi. Ühisstart selline harjumatu ning teisel tõusul sai ka pikali käidud.  Esimese hooga lasin pulsi 167 peale ning kuna selline tegevus ei olnud jätkusuutlik, siis edaspidi sõitsin siiski suuresti omas tempos. Suutsin ka mütsi vahepeal kaotada ning käisin seda korjamas. Esimene 19 km ring oli tihe rebimine, sest ka 19 km sõitjad olid samal ajal rajal, aga sealt edasi saabus üksindus. Kauguses miskid kujud ning taga ka miskit, aga siiski rahu ja oma sõit. Kui ma nüüd ei valeta, siis teisel ringil ei möödunudki minust enam ühtegi kaasvõistlejat (üks “jänes” oli küll, kes agiteeris endale tuulde võtma ja sellest oli ka kasu). Ajapikku püüdsin ees liiklejaid järjest kinni (teise ringiga tõusin suisa 30 kohta). Ühe klassikat sõitva vanema mehega tegime üle 10 kilomeetri usinasti tööd ning aegamisi vabanesime õige mitmest võistlejate pundist. Nii 3 km enne lõppu, ühel pikal laskumisel, sain ma ka tema maha raputet, sest ta jäi ühe kukkuva suusataja taha lihtsalt kinni. Juua (tee, spordijook) sai 5 punktis ning ühes punktis sai ka energiageeli ja rosinaid.

38 km (155’56″, km aeg 4’6,2″)
19 km 78’38″ (km aeg 4’8,3″):
4000 m 19’46″ (km aeg 4’56,5″)
1000 m 3’38″
4000 m 13’46″ (km aeg 3’46,5″)
4000 m 16’47″ (km aeg 4’11,8″)
1000 m 4’46″
5000 m 19’29″ (km aeg 3’53,8″)
19 km 77’18″ (km aeg 4’4,1″):
4000 m 20’07″ (km aeg 5’1,8″)
1000 m 3’58″
4000 m 12’39″ (km aeg 3’9,8″)
4000 m 16’44″ (km aeg 4’11,0″)
1000 m 4’45″
5000 m 19’03″ (km aeg 3’48,6″)

Teine ring osutus mul kiireimaks ringiks! Keskmine pulss 148 ja kulus 2349 kcal. Kokkuvõttes olin 346.  (401 lõpetanu seas) ehk platseerusin tagumise poole sisse ning esimestele kaotasin veidi alla tunni ringis. Kõik läks sujuvalt ning miskit suuremat valutamist ei tulnud va peopesad on villis.

HARJUMAA 2011. a MEISTRIVÕISTLUSED MURDMAASUUSATAMISES

Sain selgi aastal sama tükiga maha – Kõrvemaal Harjumaa suusameistrikatel käidud. Läbisin 10 km (2*5 km) ajaga 40 minutit ja 40 sekundit (enda kella järgi 40m43s). Esimene ring 19 minutit 31 sekundit, teisel andsin teadlikult tagasi ja sain selle hakkama 21 minuti ja 9 sekundiga. Olemine kogu sõidu kestel OK, aga pidevalt 165 pulsiga ei kannata väga pikalt punnitada. Siiski, mõlema ringi keskmised pulsid osutusid samaks – 158 lööki minutis.
Ilm oli selge, tuuline ja temperatuur +-0 C. Raja jälg oli jääs, raja muus osas lumi valdavalt tugev. Teisel ringi läbimise ajal hakkas peenikest lund tulema, mis tundus ka libisemisele mõjuvat.
Võistlejaid oli sel aastal alla 10 ja need saadeti teele iga üks eraldi. Selgi aastal möödus minust vaid üks võistleja. Arvata on, et ma selle viimase koha endale tagasin, täpsema statistika saab teada peadselt: http://www.harjusport.ee/ala_suusatamine/protokollid.htm.
Enda arvates oli mul tegemist hea võistlusega – eelmise aasta 42 minutit ja 8 sekundit sai sel korral “parandet” 40 minuti ja 40 sekundi peale. Kui nüüd meenutada, siis eelmisel aastal oli mu eelnev suusatamine ikka hulka tihedam (sel aastal oli see alles 2. kord suuskadel olla), mis näitab justkui, et mu muu sportlik tegevus on siiski oma positiivset mõju avaldanud.

Järgmisel nädalal on suusamaraton.

…

Olingi sel korral viimane ning eelviimasele kaotasin pea 8 minutit.

PS: Tundub, et vanadus tuleb vägisi peale – kui nüüd reegleid järgida, siis järgmisel aastal olen juba veteran! Huvitav, kas nad siis mind enam 10 km starti ei lasegi?

Pean suusatama hakkama

Selle talve parim (100 minutit ja 12 sekundit) ja pikim (16 km) madala pulsiga (keskmine 139) jooks on mul nüüd läbitud (6 minutit ja 15,8 sekundit kilomeetrile). Olen vaikselt läbitavat distantsi suurendanud ning vaid haigusest tingitud väike auk on sees.
Aga nüüd on tagumine aeg ka suusatama hakata, sest SEB Kõrvemaa Suusamaraton 2011 on juba 5. veebruaril. Saan pea 2 nädalat kaua unustatud liigutusi harjutada ning sellest tulenevalt kõiksugu tundmatuid lihaseid valutada…

…

Meenus, et 3 nädalat kaalulul käimata – tänane kaal 79 kg, mis selle 3 nädala kaalulanguseks teeb nii 3 kg ringis.

…

Hakkasin siin stardiprotokolli vaatama ning selgus, et mind on 19 km starti arvatud. Ma mäletan 38 km läbimist soovinut… Kiri korraldajatele, mis parandas olukorra (ja mu sünniaasta, mis tegi minust 20 aastat noorema).