Stockholmi maratonil läbisin 42,195 km ajaga 3 tundi 53 minutit ja 9 sekundit (km aeg 5’31,5″) (http://results.marathon.se/2011/index.php?content=detail&fpid=search&id=9999991386F594000003BFC1&lang=EN&event=STHM&ageclass).
Stardis ja ka kogu tegevuse kestel valitses +14 C, tugev tuul ja pilvealune olemine.
Midagi rajal pakutavast ma ei söönud ning jõin oma geelidele peale vett. Algselt piirdusin veega, hilisemad juba spordijooki või vett. Jätsin üldse joomata 3. km ja 12. km.
15-18 km vahel valutasid õlad, üksikult ja koos, aga mitte nii hullult, et oleksid liikumist seganud. Lasin käed lõdvaks ning see vaevus taandus ning ei kordunud.
Poolmaraton ning veel pealegi oli kõik graafikus (~5’20″/km). 25-26 km kiiruse langus oli teadlik valik, aga 30. km alates keeras rada vastu tuult ja lagedale ning tempo langes mitukümmend sekundit kilomeetrile. Hullemaks läks olukord tõusul suurele sillale, kui parema jala säärelihas läks kangeks ning andis märku lähenevast krambist. Hoogu juurde enam kruttida ei saanud ning edaspidi jälgisin jala käitumist. Püüdsin mitte kaotada jala asendit ja sammu. 38. km ja edasi tuli jalahäda tagasi ning kordus juba järjest tihedamalt kuni lõpuni välja. Püüdsin tempot mitte liialt kaotada, aga samas ei tahtnud ka krambiga katkestada. Krambi ma siiski sain, aga alles 10 minutit peale maratoni lõppu kõndimise ajal.
Kokkuvõttes jäin plaanitust ~10 minutit maha, aga olemine oli palju parem Franfurtis kogetule – sealne taastumine oli 4 minutit (nüüd 1 minut ja 41 sekundit, keskmine pulss 158) ja lõpu olemine justkui läbi udu, midagi sellist siin ei kordunud.
Geelid ja muu kraami söömine: 20 minutit enne starti üks 1 tunnine geel (Pääskülast), peale suurt silda 10. km 30 minutine geel (Keilast), enne esimese ringi lõppu 16. km samuti 30 minutine geel (Keilast), poolmaratoni järel üks 30 minutine tablett (Pääskülast), 26. km samuti üks 30 minutiline tablett, 32. km 30 minutiline geel (Keilast) ja 36. km “turbo” jook (Pääskülast).
Lisa:
Unistasin märkimata, et vasaku talla all on mul jällegi pirakas vill. Täpset loomise aega ei mäleta, aga kõrvetav valu oli mul eelnevalt tuttav ning lihtsalt tuli seda ignoreerida.
…
Mulle tundub, et ma siiski ei jäänud oma Stockholmi tulemusega rahule. 7 kuud harjutamist pea kasutu.
Sildid: Inimene on robot, Mina ise, Sport, Vabadus
juuni 17, 2011, 8:46 e.l. |
Väga vinge! Suutsid ennast 5. ja 20. km vahel tervelt 500 koha võrra ettepoole joosta ja siis kuni lõpuni kohta hoida.
juuni 17, 2011, 9:04 e.l. |
See tuleb sellest, et vastavas lõigus suutsin ma ühtlast tempot hoida. Üldises plaanis oli maratoni esimene pool oli väga mõnus kulgemine ja olemine.