Pärast Stockholmi olen Harku järvele ja Pühajärvele ringi peale teinud ning sinna ette ja vahele hulgi muid ametlikke ning mitteametlikke jooksuringe teinud. Parem jalg on endiselt vigane, aga see ei avalda end otseselt jooksmise ajal, vaid kõnnil või puhkuse hetkil. Midagi eriti eksootilist kommenteerida ei ole, va Pühajärve jooks, mis lõppes mul pulsiga 221 lööki minutile, mis pehmelt öeldes on hirmutav tulemus. Väljavõtt päevikust:
85′: SJ 2 km + T 10,7 km (stardipaugust 55’24″, joonest-jooneni 54’49″, km aeg 5’07,4″) + LJ 500 m
3000 m 15’39″ (km aeg 5’13″) A 152 P 162
1000 m 4’55″ A 160 P 159
1000 m 5’17″ A 161 P 159 (joogipunkt)
1000 m 4’56″ A 162 P 165
1000 m 5’01″ A 167 P 165
1000 m 5’13″ A 170 P 172 (joogipunkt, milles ma joogist enesest ikkagi ilma jäin)
1000 m 5’01″ A 171 P 173
1000 m 5’00″ A 180 P 181
700 m 3’44″ (km aeg 5’20″) A 190 P 221
TP 221, 165, 146 @130 2’30″, @120 ei jõudnud oodata nii 5’30″ kohal töllerdas see ikka 130 ümber…
A 164
105+1000+100 kcal
Hoidsin end stardis ja esimese 3 km jooksul tagasi, kulgesin rahulikult. Edasi proovisin nii 5 minuti kanti km hoida. Lõpus ka spurtimist – ühe alistasin, teine pääses mööda.
Jooks pilvealuses vähese tuulega ning +28 C rajal. 5. km joogipunktis 2 vett, aga 8. km vastavas jäin ilma, sest nad ei suutnud seda seal kuidagi serveerida ning tundsin, et olemine on piisavalt hea, et lõpuni minna. Kaks 1/2h energiatabletti: üks enne starti ja teine 8. km joogipunktis (seda ilma joogita).
Jooksu ajal valutas veidi aega parem õlg (5. km) ja alates 9. km parem ülakeha pool (see on mulle midagi uut) tugevalt, aga talutavalt.
Jalg üllatavalt heas seisus ning lõpetamise järel valu peaaegu ei olegi. Kui pulsi anomaalia kõrvale jätta, siis olemine OK ning jooks tore.
Harku järve jooksul kogesin midagi sarnast:
90′: SJ 3,9 km + T 6,4 km (stardipaugust 33’14″, joonest-jooneni 32’44″, km aeg 5’06,9″ ) + LJ 1,3 km
3000 m 14’52″ (km aeg 4’57,3″) A 152 P 168
1000 m 5’01″ A 169 P 169
1000 m 5’36″ A 174 P 179
1000 m 5’25″ A 181 P 186
400 m 1’48″ (km aeg 4’30″) A 184 P 182
TP 182, 154, 136 @120 2’55″
A 163
399+574+156 kcal
Soojendusest hoolimata oli stardis siiski jalg valus, aga jooksu enda ajal ei olnud sellega siiski muret.Väljas oli +25 C…+28 C ning päike siras pilvitust taevast. Pulsid olid väga kõrged – palavuse numbrid. Jooksu ajal hoidsin end tagasi ning ei pingutanud, enesetunne küll selliseid pulsse ei õigusta.
Arvatavasti võib selle lõpupulsi suuresti kuumuse (+28C) kaela ajada, aga kas ikka kogu süü peitus selles?
Hilisem kommentaar ja jooksutest “looduses” viitab sellele, et:
Ma oleksin pidanud suutma kiiremini end liigutada ja pulsi kohapelt:
1. Tegemist on suuresti palavuse pulsiga;
2. Keemiat poleks pidanud tarbima, sest liiga lühike maa ning seda enam, et juua ei saanud!;
3. Lõpupulss oli kellegi teise oma ehk kellegi teise pulsivöö saatja lõi minu pulsikella segamini või mu pulsivöö lihtsalt streikis.
Lisaks:
Üliõpilaste XII Suvemängudel TTÜ võidukas võistkonnas osaledes nö pulli mõttes “Seinamäe 100″ läbisin 1’05″ (eelmisel aastal 1’02″). Viimase hetke ideena katsetasin ma seal uusi matkasaapaid, aga see oli vist pigem viga. Enda põhialal, Kääriku järve jooksul, parandasin eelmise aasta tulemust (eelmisel aastal oli rada nii 200..300m lühem) ning läbisin 3 km ajaga 14’02″ (km aeg 4’40,7″; TP 176, 161, 136 @120 2’04″).
Sildid: Inimene on robot, Mina ise, Sport, Vabadus
